2018 ASJAST KORRALDAJAD TULEMUSED TOETAJAD MEEDIA VARIA 2019

ASJAST

05. juuli 2018

“Muidugi tuli uues kohas ka ootamatusi, millega ei osanud arvestada, kuid heameel oli nii selle üle, et ilmaga vedas kui ka sellega, et võistluste lõppedes olid spordirajatise töötajad rõõmsad, et me oleme nende rajatist uue omapärase üritusega rikastanud,”

Peakorraldaja: AET KIISLA

KORRALDAJAD 2018

Täname kõiki abi eest!


TULEMUSED 2018

ÕHTUMARATON

ÖÖMARATON

HOMMIKUMARATON

Ida-Virumaa meistrivõistlused

TOETAJAD 2018

Täname tugevaid toetajaid



IVSL
RAMIRENT

MEEDIA 2018

Kogu info

FOTOD: ANNA MARKOVA
5. Ida-Virumaa staadionimaratoni intervjuud, 3.-4.07.2018

5.07.2018
5.07.2018
5.07.2018
5.07.2018 (RUS)
4.07.2018 (RUS)
4.07.2018
4.07.2018 (RUS)
4.07.2018
4.07.2018
03.07.2018 (RUS)
03.07.2018
03.07.2018 R4.ERR
29.06.2018
24.06.2018
18.06.2018
14.06.2018
14.06.2018 (RUS)
12.06.2018
12.06.2018 (RUS)
10.10.2017
10.10.2017
10.10.2017
10.10.2017 (RUS)

TAGASISIDE

Vajuta nimel, et lugeda võistleja tagasisidet

Et siis juulikuu maratonide saldo sai täiel käigul avatud :) No on ju ennegi 3 päeva järjest maratoni joostud ja mitu korda Ultrajooksudelgi olnud, siis miskit uut ju pähe ei tulnud, et peaks enne neid maratone tegema. Proovisin vaid rohkem eelnevad ööd magada, et siis järgnev öine ülevalolemine valutult üle elada. Seekord siis toimus Ida- Virumaa Staadionimaraton Narvas Kreenholmi staadionil. Kohal olime juba Mardiga juba nii 1,5 h enne esimese maratoni starti, et oli veel piisavalt aega riideid korrigeerida. Ilm oli veidi pilves ja ähvardas veidi sadadagi, etterutates oligi lastejooksudel, mis olid juba käimas veidi staadion märg. Tulemuslikke plaane nii väga polnudki, sest oli ju alles 3 päeva enne üks maraton tehtud. Ehk siis ajaliimiti 4.30 see õhtumaraton jõuda, ega ju ei tea, kuidas jalg kepsutab. Taas väga uhke vastuvõtt, jooksjate tutvustamisega ja nii me teele läksime. Väga kergelt läks mul see esimene, esimene pool oli hirmutavalt kiire, teine poolel veidi tempo langes , aga olemine oli lõpuni hea, tasuks alles teine selle aastal alla 4 h aeg ja naiste esikoht. Öömaraton- no ega väga taastumiseks aega polnud, sai suppi söödud, riided vahetatud. Kahe maratoni vahel jäi minul veidi üle 2,5 h jah, ega nii väikese taastumisaja pealt pole just kohe maratoni jooksnud, ultral liigud ju kohe alguses üsna aeglaselt. Öömaratoni ajalimiit oli 8 h, et mõte oli, et teen kõndimisringidega ja nii kuis jaksan. Tegelikkuses polnud jooksmiselgi viga ja kui pimedaks läks, siis hakkas ikka uni tulema, kui pool maad läbi oli, siis meil lux teeninduspunkt kus kõik soovid täideti, et vastavalt soovile, mitme ringi pärast kohvi soovisin, nii ka sain. Et siis jõin päris lühikeste vahedega nii kella kahe paiku 2 tassi kohvi ja jätkasin ikka joostes ja kuni lõpuni välja. Maratoni lõpetasin juba kui juba valgeks hakkas minema. No ärkvel aitas hoida live muusika ja osalejate lemmiklood. Minu enda lemmiklugu Mareku Sadamasild "Lumena kui langed" tegi mul küll sammu reipamaks ja meele erksaks, kell oli nii 3 a.m. Ja varasel hommikutunnil Rene lauluviisid meie maratoonarite auks. Nii läksid need ringid rutem ja eraldi tänu vahvatele ringilugejatele. Plaan siis rahulikumalt kulgeda see öine, et ponudki teab mis rahulik. Öömaratonil olin teine naine ja taas üks haamer kingituseks. Hommikumaratonini aega nii 5 h Veidi sai taas söödud ja autasustamist oodatud ja plaan oli osalejatele mõeldud ühiselamus veidi magadagi, no natuke siis magasin , ehk veidi üle tunni. 8-st äratus ja siis reipa sammuga kilomeetri kaugusele staadionile tagasi. Päike paistis ja kõnnisamm üsna reibas. Süüa ei tahtnud, mõned puuviljad ja mitu tassi kohvi, aga ei muretsenud, toidulaud ju rikkalik igal ringil. Päike paistis ja reipad võistejad oma starti ootamas. Pidulik osalejate tutvustamine ja nii me taas rajale läksime. Minu algus läks päris paljulubavalt joostes esimesed 10 km. Siis hakkas see magamate öö mõjuma, et muutsin taktikat, et siis jätkasin 10 min jooksuga ja vahele 5 min kõndi. Tiksusin nii kuni poole maani ja edasi jub 5+5 min jooks/kõnniga. Viimase 10 km kõndisingi, jalad olid üsna kombes, aga ilma magamata oli üks tahtejõuproov ikka see maraton. Tehtud sai ja sain oma viimased ringid teha staadionil soolojooksu ja eriti uhke oli viimased 2 ringi Queeni https://www.youtube.com/watch?v=04854XqcfCY saatel teha, sammgi läks erksamaks, tänud Rene. Tänamiseks Aet, Rene ja kõikidele teistele ja kaasvõistelejatele ei jätku sõnu, kõik oli super. Olime kõik oodatud ja staadionil pole üldse paha joosta ja ringitades ei hakka pea ringi käima, ringide arvule pole vaja tähelepanu pöörata, selleks on proffid ringilugejad ja tehnika Minule toidulaua delikatessid olid, arbuus ja apelsin ja cocacolat sai ka päris ohtralt hommikumaratonil joodud.

Staadionimaraton toimus sel aastal Narvas Kreenholmi staadionil. Kui juba nii kaugele sõidetud, pole ju mõtet seal niisama passida, nii said läbitud kõik 3 kavas olnud maratoni - õhtu-, öö- ja hommikumaraton. Väga tore üritus, aitäh korraldajatele ja vabatahtlikele - Aet, Rene ja kõik teised. Meeldis, et pakuti ka tasuta ööbimisvõimalust. Aet viis mind 2 korda autoga ühikasse, kuna selle asemel, et normaalsete inimeste kombel õhtul magama minna, komberdas hulluke staadionile tagasi ja jooksis veel 105 ringi, siis pidi hommikul uuesti viima :)Toidulaud oli ka rikkalik. Staadionikontsert ja soovilood meeldisid ka väga, enda lemmiklugusid sai ka lausa mitu korda kuulda. Aitäh ka Tiinale, kes mind koos suure hunniku kompsudega just õigeks ajaks Jõgeva raudteejaama viis, rongi ei pidanudki kaua ootama ja kella 20 paiku olin juba kodus. Aitäh ka kaasvõistlejatele, kes ergutasid ja olid toeks. Järgmisel aastal kindlasti jälle kohal ja kes pole veel käinud, soovitan kindlasti kavasse võtta. Nüüdseks mul siis läbitud 66 maratoni.

Kui ühe hoobiga on võimalik kaks kärbest tabada, siis Ida-Virumaa staadionimaratonil on võimalik ühe võistlusega kolm maratoni joosta! Oma eesmärki silmas pidades jooksin 03.07 kell 17 alustades Narva Kreenholmi staadionil õhtumaratoni ajaga 3:46.52, sõin suppi ja puhkasin ning asusin kell 23:45 öömaratonile. Plaan oli rahulikult ajalimiiti mahtuda ning jahedas pimeduses sääskede toidulauda vältida. Sain ajaga 4:54.31 kenasti hakkama. Kell 5 hommikul aga söök sisse ei läinud ja jõin vaid topsitäie teed, kuigi korraldajate söögilaud oli tõesti väga rikkalik! Mõte oli staadioni kõrval asuva jäähalli põrandal mõned tunnid pikutada, aga suurepärase korralduse teinud Aet Kiisla püüdis mind minekul kinni ja suunas mu autoga hoopis Narva Kolledži ühika linade vahele. Und mul kell 5:30 pärast kahte maratoni küll ei tulnud, vähkresin niisama ja vist vahetult enne ärkamist suutsin pool tunnikest unele suikuda. Kell 9 upitasin end üles ja kell 10 algas hommikumaraton. Jälle need samad 42,195km ja jälle need samad 105 ja pool staadioniringi :) Muidugi olin väsinud, aga suurepärane korraldus, toredad inimesed ja suur eesmärk kannustasid edasi! Kui õhtumaratonil sadas vihma ja öömaratonil oli jahe, siis hommikumaratonil hakkas keskpäeval päike üsna palavalt paistma ja müts hakkas tihedamalt veekausis käima. Jooksin ja kõndisin reipa sammuga eduka lõpuni ajaga 5:20.55. Muidugi saab kiiremini, aga jätsin midagi järgmisteks kordadeks ka ja tõesti nautisin neid Narva maratone niipalju kui see minu situatsioonis võimalik oli- näiteks viimasel maratonil läbisin minu jaoks tellitud soovilugude saatel ringid tubli jooksusammuga, näitasin emotsioone, suhtlesin paljudega ja toetasin teisi. Kõik olid tublid ja kummardan korraldajate ees! Aet Kiisla, Rene Kundla ja nende meeskond tegid suurepärase töö ja neid jagus igale poole! Staadionimaratonid on Eestis ainulaadne ja soovitan järgmiseks aastaks varakult kirja panna! Sellist personaalset ja hingelist lähenemist võistlejatesse leidub vähestel jooksudel, selliseid kontserte jooksu ajal mujal ei ole, sellist lahedat huumorit ja võistlejate tutvustamist mujal ei ole jne. Kusjuures isegi võistluse suunaviidad olid punaste nooltega tähistatud :) Ühesõnaga pööraselt kihvt ettevõtmine, kus öötundidel tuli teadustajal Renel ise laulma hakata, kuna muusika keelati isegi eelneva kokkuleppe puhul ära. Rene laulis ja jagas vajalikku infot, Aet jooksis esimese maratoni kaasa ja toimetas alati ringi, ajamõõtmine oli kiibiga nii elektrooniline ja samas ka inimjõududega ringilugemise näol. Nimeta mida tahes, kõik oli hästi tehtud ja kuigi haamrit ei saanud, siis eesmärgist 45/100 ja 46/100 ja 47/100 sain ikkagi tehtud! Nüüd ma mõnda aega staadionit näha ei taha, aga siiski- jalkat vaatan telerist ikka:) Jätkame!

Nii tore üritus, kõik oli hästi organiseeritud, suurepärane kontsert, head muusikud, imeliselt hästi kaetud suupiste valik, mida kahjuks muidugi ei olnud aega eriti pikalt nautida. Ilmselt ainus, mis kogu ürituse rõõmu ära võttis oli jooksmine . See oli minu esimene maraton ja tõesti tundus hirmutav joosta esimene maraton rutiinselt ringidel, kus 105 korda tuleb mööduda samatest kohtadest. Igapäevaselt eelistan treeninguteks loodust, mis on vaheldusrikas. Nüüd on arvamus hoopis teine ja võin kinnitada, et esimeseks maratoniks on see kindlasti hea valik. Kogu võistluse kestel on taustal suurepärane kontsert, mis annab jõudu ja tõstab meeleolu. Eks annaks järgi teha maratoni kultuurikilomeetrid, kus 42 km ulatuses saadab jooksjat live-muusika. Bufeelaud oli hea ahvatlus, kus oleks saanud iga ringiga energiavarusid taastada. Eks siin peab võistlejal endal olema piisavalt distsipliini, et süüa nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik, et tagada ühtlane jooksusamm. Võin enda üle uhke olla, sest joostud maratoni tulemus on tubli! Samas ei jõua ma imestada neid "hulle", kes läbisid mõned ka kolm maratoni järjest. Uskumatu! Ma olin supper tubli, kuid mis oleks omadussõna, millega neid tublisid inimesi kiita? Üllatav on see, et suurepärane kultuuriprogrmm ei toonud raja äärde ja kontserdile palju kohalikku rahvast. Kindlasti käis läbi palju inimesi, kuid arvestades ürituse kvaliteeti siis vähe. Kas Narvalane ei huvitu avalikest tasuta konserditest. Huvitab väga ka lõpplahendus Politseiga. Üritusele oli saadud linnalt luba, kuid mille alusel sai Politsei piirata ürituse toimumist, kus olid vajalikud load? Lugupeetud kohalikud, üks kord aastas, kui selline erakordne võimalus Teie kodulinnas toimub, võiksite olla aktiivsemad nautida kontsedit ja mitte magama. Narva on supper lahe linn. Nii huvitav, et paljudel eestlastel Narvast erinevaid arvamusi ning kahjuks ka negatiivseid hoiakuid, kuid huvitav on see, et arvamus kujuneb ilma, et seal linnas kordagi oleks käidud. Iga eestlane peaks vähemalt kord aastas külastama imelist piirilinna Narvat, miks mitte seda teha ühildades tervislikke eluviise ja nautides staadionimaratoni! Suured tänud veelkord ja korraldajatele jaksu uueks aastaks!

Tänane 5. IDA-VIRUMAA STAADIONIMARATON kujunes tõsiseks kannatuste rajaks, külas käisid ka mitmel korral sõbrad krambid, tänu kaasjooksjatele ja korraldaja poolt med.töötajale sain uuesti jalad alla ja vaikselt kannatuse rajale ringitama. Ka see ei tee rõõmu, et väheste osalejatega ja enda kehva jooksuga poodiumile teisele kohale jooksin. Ei tea, mis täna juhtus, aga täna olid küll sellised mõtted milleks ma seda kõike teen. Aga pole midagi,väike rõõm ikka ka, jälle üks täispikk tehtud ja purgis. Tänane tasu 4.29.56. Ah üks asi veel korraldajale ja kõigile tiimi liikmetele, kes staadionil olid, sügav kummardus, olete parimad. Kahju lugeda teie lehelt, et leidub juba kaeblejaid ja kurtjaid, kes pole rahul, et poodiumil ei olnud karikat. Kahjuks leidub inimesi, kes näitavad näpuga kui midagi ei saa ja ei näe, mida nad selle väikese osalustasu eest saavad. Las koerad hauguvad karavan läheb edasi, jõudu ja jaksu järgmiste võistluste korraldamisel. Tublid olete ja minu poolt sügav kummardus

Mis need käivad ringi-ringi? Jooksjad käivad ringi-ringi! Tänavuste ebatavaliste maratonide ritta lisandus täna öömaraton, mida peeti Narva Kreenholmi staadionil, kus tuli joosta 105 ja pool ringi. Erinevalt treppidel jm veidratel asjaoludel peetud jooksuüritustest leidsin, et siin võiks mul tegelikult eelis olla, sest jahedas jooksmine tuleb paremini välja. Juhuse hoolde ei saanud siiski midagi jätta ja katsusin võimalikult hästi valmistuda, alates sellest, et viimaste nädalate trennid tegin kesköösiti kuni tugimeeskonnani Katrini näol, kes õigel hetkel geeli või kofeiini ulataks. Staadionil sai tegelikult joosta kasvõi kolm maratoni järjest - õhtul (start kell 5), öösel (start 23:45) ning hommikul (start kell 10). Paljud seda võimalust ka kasutasid, mis mõistagi vähendas nende konkurentsivõimet üksikutel distantsidel. Korralduse poolest oli üritus minu täielik lemmik. Aet teeb jooksuüritusi spetsiifilise isikliku puudutusega: mitmetes detailides on tunda erilist sõbralikkust ja vahetust, alates ürituse-eelsest kommunikatsioonist kuni selleni, et jooksjatele oli võimalik staadionile veebi kaudu tervitusi saata. Ööseks registreerunute nimekirjas oli mitu minust kõvemat meest, nii et kohale ma enne eriti ei mõelnud, eesmärgiks oli üritada isiklikku rekordit ja joosta alla 3 tunni ja 10 minuti (4:30/km ehk 1:48 iga staadioniringi kohta). Stardist tuiskas esimesena minema alla-kolme-tunni-mees Allan-Peeter Jaaska, tema järel Reigo Lehtla, kellel ma kohe mentaalselt sabast kinni võtsin. Reigo hoidis just õiget tempot või ka mõni sekund kiiremat, nii et alguses kruiisisin tükk maad mõnusasti tema tuules. 18 km peal oli keskmine tempo 4:27 ja tunne oli okei - ohu märke polnud tunda. Reigo näitas aga väikesi ebakindluse märke ja kui ta järgmise joogipeatuse tegi, panin ise hoopis juurde ja tegin mõned 1:45 ringid. Kusagil poolmaratoni juures põrutas Allan-Peeter minust ringiga mööda - head teed, minul on oma jooks - vähemalt sel hetkel mõtlesin nii. 25 km juures olid jalad aga endiselt korras ja korrigeerisin eesmärgi 3:08 peale. Kui algul oli staadionil taustaks mänginud bänd (no kui paljudel maratonidel sihukest luksust on, mh-ah?), siis nüüd hakati mängima jooksjate soovilugusid, mis enamasti valitud reipad ja tujutõstvad. Suur neoonnumbritega kell oli ka kaugelt näha, selle järgi oli hea mikroeesmärke seada - kas jõuad sekund varem joogipunktist mööda? Aga kaks sekundit? 16 km veel. 12 km. 8 km. 6 kilomeetrit enne lõppu hakkas aga eest lähemale tulema Allan-Peeter Jaaska sinine särk! Wow, siin on šanss! 14 ringi ehk 5,6 km enne lõppu läksin ise mööda, aga kaotatud ring oli vaja tasa teha. Samal hetkel hakkas mängima mu enda soovilugu - seitsmeminutine Armin van Buureni miks :D Kui enne olin mõelnud, et jooksen võimete piiril, siis nüüd järsku leidsid jalad kusagilt veel ekstra viis sekundit ringi kohta - uueks normiks 1:41 ringile (4:12/km). Tugimeeskond raporteeris iga ringi järel vahet - 90 sekundit, minut, 39 sekundit, alla 30 sekundi. Kolm ringi enne lõppu teataski staadioni peakommentaator liidrivahetusest, päris viimane ring tuli ajaga 1:37 (4:02/km). Lõplik tulemus 3:06:56 (4:25/km) ja elu esimene rahvajooksuesikoht. Tänud ja tervitused Marisele ning trennikaaslastele, ilma kelleta oleks isiklik areng ammu varem toppama jäänud.

Pikk jutt ....jutt!!! Aga siiski nagu eelmised viis korda, siis ka see aasta olin kohal ;) Kuna jalg on haige, siis küll jooksin ainult hommiku poolmaratoni (21km). Aga kuna see aasta tulemust ei jooksnud, siis seda lõbusam mul oli ;) ;) ;) Ma arvan, et ma pole iial nii vabalt jooksnud ja nii VÄGA jooksu nautinud. Kõik teavad juba, et see on minu lemmik võistlus..See kuidas Aet ja Rene personaalselt suhtuvad jookjatesse on lihtsalt nii nii nii Super-TÄNAN. Aga minu tänu kuulub kogu Teie tiimile, eriti ringilugejad. Minu personaalne ringilugeja oli ikka väga väga tasemel-TÄNAN!!! Kui võimalus, siis Sillamäel ja järgmine aasta võiks mul sama ringilugeja olla, ta ise kindlasti ei taha, aga mulle meeldis :D :D Muidugi kui psühhiaatriakliinik lubab mul lahkuda (omad naljad ringilugejaga) :P :P :P Muidugi kaasvõistlejad on juba nagu oma suur pere, kes igal aastal saadionimaratonil kokku saavad (See teeb veel põnevamaks jooksu) . Ja fotograaf on mu lemmik-Anna Markova. Sest ta lihtsalt on nii hea Ainult palu ja ta teeb sind ilusaks ja poole peenemaks fotol. Sellepärast ma söön, et tean, staadionimaratonil on parim fotograaf ja fotol olen ma ikka jooksja nägu (kuigi olen paras pakspoiss) Nagu ikka siis süüa ja juua sai rajal palju Ja muidugi, kuna oli ka kolmas siis sain koju ka süüa (Aga pakspoiss on õnnelik, kui süüa saab). Aet, Rene ja kogu teie tiim- edu Teile ja samas vaimus edasi!!! Ja mis siis ikka järgmine aasta uuesti (Aet- ehk õnnestub Sillamäel koos sööma minna).

Делюсь своей маленькой радостью и победой! ? 3-4 июля в Нарве впервые проходило мероприятие «5-ый Стадионный марафон» https://www.facebook.com/events/157668651446407/ , которое перекачевало к нам, как я уже писала, из Иисаку. Были заявлены как марафонские и полумарафонские дистанции, так и короткие на 3, 5 и 10 км, а так же детские дистанции. Все забеги проходили на Кренгольмском стадионе. На длинные дистанции я ещё ни разу не замахивалась, а вот короткие пропустить не могла! Выбрала пятёрочку и ... оп-оп… завоевала в первенстве Ида-Вирумаа на 5 км 1-ое место среди женщин! Стартовали в среду в 8 утра (это уже победа, утро – момент для меня не простой ?), сделали 12,5 круга и уже совсем скоро я стояла (впервые в жизни) на пьедестале, да ещё на 1-ом месте! ? ? ? УРА! Мощнейший заряд эндорфинов, адреналина и дофамина и всех остальных гормонов радости и счастья мне был обеспечен! ? ? Впервые участвовала в подобном формате бегового соревнования. Для Нарвы это тоже совершенно новый опыт, т.к до данного момента в Нарве ещё не состоялось ни одного забега на марафонскую диистанцию, а здесь аж целых 3 (вечерний, ночной и утренний)! В нашем забеге участников, к сожалению, было не так много, и конкуренция была не так высока, но всё равно оказаться №1 – это кайф! Спасибо главному организатору мероприятия, Аэт Киисла, за слаженное проведение двухдневного соревнования и поддержку во время забега, а Ане Марковой за фото и также бодрящие слова да ещё на каждом круге! В следующем году мероприятие также состоится в Нарве! Готовьтесь, тренируйтесь, участвуйте! Присоединяйтесь к мероприятию https://www.facebook.com/events/221502358575014/ , FB нам всем в помощь, напомнит, поможет скорректировать планы!

Üritus oli väga hästi korraldatud. Staadionile jõudes, enne maratoni algust, võtsid mind vastu lahked ja sõbralikud korraldajad. Tundsin suurt ärevust oma esimese maratoni eest. Ärevusest oli märk see, et mul oli võimalus 3 tundi enne maratoni magada, kuid see ei õnnestunud :) Korraldajate hulgas oli kaks maratoonlast, kes jagasid õpetussõnu. Tegelikult olin soovinud maratoni joosta juba 5-6 aastat tagasi, aga julgusest jäi puudu. Aet innustas ning motiveeris oma sportilkkusega väga :) Arvasin, et maraton on tervisele kahjulik :) Sõna otseses mõttes- et jalad ja kõik muud kohad ihust valutavad pärast maratoni ning ei saa mitu päeva kõndida... Aga seda minuga ei juhtunud. Tundsin pärast maratoni jalgades kerget väsimust, aga ei mingit valu. Ilma regulaarse jooksutrennita kindlasti ei tasuks maratoni ette võtta. Minu otsus joosta maratoni, sündis 5 nädalat enne maratoni, Väike kahtlus, kas ikka jooksma lähen, püsis kuni maratonini oli jäänud üks päev. Siis sai lõpuks osavõtumaks makstud ning minek tuli ette võtta. Mina, kes ma tavapäraselt olen jooksnud 4 viimast aastat 3 korda nädalas 8-10 km distantse (vahel tsipa pikemaid), jooksnud mõne korra poolmaratoni, siis tundus ettevõtmine ikkagi väga hull :) Otsustasin leida internetist juhiseid, kuidas maratoniks ette valmistada. Sain teada, et maratoniks peab hakkama ette valmistama juba aasta varem (vastavad treeningraafikud ka kõik olemas). Nii, et ettevalmistusega olin lootusetult hiljaks jäänud... Mõtlesin, et võtan siis treeningraafikust välja viimase 5 nädala treeningkava (ikka parem kui mitte midagi:) ning märkisin treeningdistantsid kenasti outlooki kalendrisse. Joosta tuli nüüd 5 korda nädalas. Ma peaaegu suutsin graafikust kinni pidada, mõned trennid tuli ikkagi isikliku elu sündmuste pärast ära jätta... aga sellest hoolimata oli mu sees tunne, et küllap ma suudan... Olen ju tugev ja vastupidav :) Nüüd ka maratonist ja kellel on plaanis oma esimest maratoni joosta- soovitan esimeseks maratoniks kindlasti staadionimaratoni, sest maraton kulgeb ühtlasel pinnal, võimaldab valida ühtlast tempot, tänu tublidele ergutajate ja toetajatele mööduvad 105 ringi päris kiirelt. Psühholoogiliselt on kõige raskem esimene pool, sest kui Sulle öeldakse, et joosta on veel 78 staadioni ringi, siis see tundub ikka hirmutavalt palju :) Mina võtsin taktika, et jälgin kellalt tempot, et mitte minna liiga kiireks, vaid läbida 1 km 5.40- 6.00min vahel. See õnnestus. Ühtlane tempo oli minu maratoni läbimise võti. Otsustasin, et ei vaata läbitud km arvu, vaid kui palju aega on jookstud. Kui 2 tundi olin rajal olnud, siis teadsin, et varsti on jäänud vähem lõpuni... kui 3 tundi oli jookstud, siis peab 4nda tunni ka vastu. Lisaks õigele tempole ei saa kuidagi alahinnata kõike muud, mida eespool nimetasin- kogu ürituse mõnus meeleolu ning suurepärane jooksukaaslane :) Esimesel poolel maratonist suhtlesin oma jooksukaaslasega üpris aktiivselt, siis teine pool olin tunduvalt vaiksem... leppisime kokku, et teeme lihtsalt tuimalt ära ? Kui viimane 5 ringi oli veel joosta, siis otsustasime teha viimase joomispausi ning jäin lobisema söögi- ja joogijagajatega. Oli tore, et Aet ütles: "Ära nüüd lobise, mine tee oma viimased ringid ära!" Aet tuletas meelde, et tegemist oli ikkagi jooksuvõistlusega ? Suutsin lõpus teha ka paarsada meetrit kiiremat jooksu ning lõpetada enda jaoks supper-ajaga. Eesmärk oli mitte lihtsalt läbida maraton, vaid maraton läbida hea enesetundega. See ka õnnestus :) Suured tänud ülitoreda ürituse eest! Tänud Sulle, Aet! :) Kui arvasin, et minu unistus on joosta üks kord elus maraton, siis suure tõenäosusega ei jäänud see maraton minu viimaseks


ANNA OMA TAGASISIDE
<